Nüüd on aeg, see on käes,
Kas sa usud? Juhtus nii.
Üle jõe hüppas jänes,
Üle mere lendas plii.
Pahanda või kiida — mulle
Enam pole vahet suurt.
Mitu aastat vaatan sulle
Näkku, aga nägu kurb.
See ei reageeri üldse,
Kibe õudne, tundmatu.
Vahelt muutunud absurdseks,
Vahepeal — elutu.
Mina karjun, mina palun,
Kuid sa oled nagu sein.
Annan andeks, ikka annan,
Minu kannatus kui vein:
Ainult paremaks see muutub,
Kuid ei kääri enam siin.
Kui sa edasi nii suhtled,
Siis sind aitab vaid morfiin,
Vaikne põgenik on parem
Kui nahaalne idiot.
Kostab minu vaikus kauem
Kui su rumal valenoot.
Tallinn, 05.05.2022