Метка: На эстонском

Nüüd on aeg, see on käes, 
Kas sa usud? Juhtus nii.
Üle jõe hüppas jänes,
Üle mere lendas plii.

Pahanda või kiida — mulle 
Enam pole vahet suurt. 
Mitu aastat vaatan sulle
Näkku, aga nägu kurb. 

See ei reageeri üldse,
Kibe õudne, tundmatu.
Vahelt muutunud absurdseks,
Vahepeal — elutu. 

Mina karjun, mina palun, 
Kuid sa oled nagu sein. 
Annan andeks, ikka annan,
Minu kannatus kui vein:

Ainult paremaks see muutub,
Kuid ei kääri enam siin.
Kui sa edasi nii suhtled,
Siis sind aitab vaid morfiin,

Vaikne põgenik on parem
Kui nahaalne idiot. 
Kostab minu vaikus kauem
Kui su rumal valenoot. 

Tallinn, 05.05.2022

Kõõludes aknast hingad ja mõtled —
Mida sa päeval teed? 
Kas rusikas vehkleb ja tormiga võitled 
Ning tulevad koju trofeed? 

Kas arglikus vaikuses langetad silmi 
Ning ootad kui juhuslik tuul
Minema viib nagu rumalas filmis 
Su elu, ja valitsev luul

Vägistab kodus mõtteid ja rahu,
Ja unistus kaob kui hõisk?
Kartusest tekib maakodu asemel
Õudne obelisk. 

Minema lendavad õnnetud hinged.
Õline põlenud sopp. 
Otsusta varem, kui kõlab su metsas
Kangestuv surma galopp. 

Tallinn, 07.04.2022

Maalid on seinadelt kadunud,
Kellad on pakitud karpi. 
Viimased vihmad on sadanud,
Tuuled tulevad appi. 

Kohvrites peidetud lootused
Sõidule lähevad kaasa. 
Küsite — kuhu ma kadusin.
Vastan, et mä olen tässä. 

Kõrgete mändide alla
Istun ning jälgin Aurorat. 
Enam ei saagi nii olla, 
Et tulevik kõveralt voolab. 

Külmunud õhtused udud
Õrnalt puutuvad mind. 
Tere tulemast koju, 
Haavatud, väsinud lind. 

Tallinn, 28.03.2022. 

Täpselt nii palju, kui jõudu mul on,
Täpselt nii kaua, kui viitsin.
Tuld palja käega edasi toon,
Kuid hinge ma noaga pistsin.

Vaadates saaksite tögama mind
Võite ka lolliks mind ristida.
Ikka ma tean, milline hind
Tuleb, kui eluga flirtida.

Jätan teid seal, kus mugavaks jääda,
Seal on teil apogee.
Saatus teil erineb, kus sõda — seal häda,
Ning see on mu Linnutee.

Täpselt nii palju, kui julgust mul on,
Ja veelgi natuke rohkem.
Tuld keset ööd mina üksinda toon,
Sest üksinda kõndida — uhkem.

Tallinn, 10.07.2019

Lenda, lenda vaba kotkas!
Vaata oma Põhjamaad!
Usu, usu, tugev kotkas,
Kannatada ikka saad. 

Olid ajad, kui su pere
Oli kodust kaugemal. 
Aga sina jälle lendad
Enda armsal vabal maal. 

Sina tead: aeg jookseb, 
Muutub kodus olukord. 
Jälle hädas, jälle ohus
Sinu vaikne kodukord. 

Üksinda ei pea vastu,
Teised kotkad kadumas…
Lendad ringi, lendad üksi,
Üks on jooksnud, muu on maas.

Aga hoia oma vaimu,
Isegi kui usk on puudu.
Sina tead: aeg tuleb,  
Kaob ära uimas udu. 

Lenda, lenda, vaba kotkas!
Kaitse oma kodumaad. 
Tuleb ikka tore päev,
Kui sa koju jälle saad. 

Tallinn, 11.04.2019

Ainult vormi kandmas me elame,
Ainut vihmade all meie hingame,
Ainult tähtede all olen õnnelik,
Kui mu silmade ees seisab ahelik. 

Püssirohu parfüüm maandus pilvena,
Mina luban, et üksus jääb tervena. 
Me ei karda langeda lahingus, 
Inglid kaitsevad ning meil on valmidus. 

Kui ma olen teiega metsades,
Kui me istume kaeviku servades,
Siis mu südamevalu on lahkumas,
Sest ma enam ei upu vaakumas. 

Eesti, 28.12.2018

Eestimaa, kes on Sinu kõrval?
Isamaa, kes ei maga kui vaja?
Kodumaa, kes on alati valmis?
Kes ei vaata mis aastaaeg?

Eluaegselt pühendab ennast,
Ta ei võta tagasi sõnu,
Absoluutselt ei ole vahet:
Tuleb asulast või pealinnast. 

Kui sa kutsud — kes sulle vastab?
Oled hädas — kes tuleb appi?
Mina tean, kes alati katab. 
See, kes hoiab lippu ja vappi. 

See, kes julgelt on ees, kes ei karda,
See, kes tugev kas enam või vähem. 
Vabatahtlik, kes alati valmis. 
Vabatahtlik, kes ütleb: “Ma lähen!”

Tallinn, 23.07.2018